Kuus avalik-õiguslikku ülikooli Euroopa linnades läänest (Lissabon) idani (Novi Sad), lõunast (Pisa) põhjani (Hamburg, Tallinn) ja keskel (Salzburg) koondavad olemasolevaid usaldussidemeid, et lahendada probleeme. COVID-i ja COVID-järgse faasi väljakutsed ja võimalused, mida ühendab soov pakkuda rahvusvahelises kontekstis uuenduslikke, kaasavaid, omavahel seotud võimalusi igas vanuses õppijatele.
Mainitud ülikoolides on kokku rohkem kui 220 000 üliõpilast ja 26 000 töötajat. Me ei ole mitte ainult olulised kõrghariduse keskused, vaid ka olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja teaduslikud tugipunktid. Oleme innovatsiooni ja rahvusvahelistumise keskused, mis toovad kasu kohalikule, piirkondlikule ja riiklikule keskkonnale. Meie eesmärk on ENLIVENiga ühiselt teha uuendusi ja puhuda elu sisse digiõppesse ja -õpetamisse.
Photo: UNIPI/Andreozzi
1343. aastal asutatud Pisa Ülikool (UNIPI) on pikkade traditsioonidega avalik-õiguslik asutus, mis on oma territooriumil sügavalt juurdunud ja täielikult integreeritud rahvusvahelisse teadusringkonda. Oma kahekümne osakonnaga hõlmab see kõiki peamisi õpetamise ja uurimistöö valdkondi. See pakub 58 bakalaureuse-, 74 magistri- ja 28 doktoriõppe programmi, 68 kolmanda tsükli spetsialiseerumisprogrammi ja umbes 80 lühemat programmi. Seal on üle 52 000 üliõpilase, 2900 professorit ja teadurit ning 1467 tehnilist ja haldustöötajat.
Kõikide UNIPI tegevuste esmane eesmärk on kogu ülikooli kogukonna kultuuriline ja professionaalne kasv, üliõpilaste koolitamine ja teadmiste täiendamine erinevates teadusvaldkondades, mis saavutatakse nii individuaalselt kui ka ühiselt akadeemilise kogukonna liikmete poolt. Selles kontekstis on õppe-/õpetamistegevus otseselt seotud uurimistegevusega.
Shanghai JiaoTongi ülikooli välja antud uusima maailma ülikoolide akadeemilise edetabeli (ARWU -2019) kohaselt on UNIPI kolme parima Itaalia ülikooli ja maailma 200 parima ülikooli hulgas. Siin on kõrgetasemelised uurimiskeskused põllumajanduse, astrofüüsika, arvutiteaduse, inseneriteaduse, meditsiini ja veterinaarmeditsiini valdkonnas. 2020. aasta QS World University Rankings õppeainete järgi on UNIPI neljas ainevaldkonnas 100 parima ülikooli hulgas.
Tallinna Ülikool (TLÜ) on avalik-õiguslik juriidiline isik. 2019. aastal tähistas TLÜ oma 100. juubelit. Ülikool alustas 1919. aastal Tallinna Õpetajate Seminarina, hiljem reorganiseeriti ülikooliks ja tegutses aastatel 1992–2005 Tallinna Pedagoogikaülikooli nime all. 2005. aastal koondati hulk õppeasutusi ja endisi Teaduste Akadeemia instituute üheks kõrgkooliks Tallinna Ülikool.
2015. aastal tehti TLÜ-s ulatuslikud ümberkorraldused ning nüüdseks on TLÜ-s 6 kooli ja piirkondlik kõrgkool, kus õppe- ja teadustöö toimub kuuel erineval erialal: kasvatusteadused, humanitaarteadused, kunstid, loodusteadused, sotsiaalteadused ja terviseteadused. Ressursside ja tegevuste fokuseerimisega arendab TLÜ viit interdistsiplinaarset teaduspõhist fookusvaldkonda: haridusinnovatsioon, digi- ja meediakultuur, kultuuripädevused, tervislik ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja kultuur.
TLÜ missiooniks on kõrgetasemelise interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise akadeemilise tegevusega toetada Eesti jätkusuutlikku arengut. Soovides panustada rohkem ühiskonda, on TLÜ võtnud eesmärgiks saada intelligentse elustiili propageerijaks Eestis. Mõiste intelligentne elustiil tähistab teaduspõhiste otsuste tegemist, et parandada ühiskonda üldiselt ja selle kodanike heaolu. Tallinna Ülikool toetab Eesti jätkusuutlikku arengut kvaliteetse teadus- ja õppetöö, intellektuaalihariduse, avalike arutelude ja akadeemilise partnerluse edendamise kaudu.
NOVA Lissaboni ülikooli eristub kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest mitmes teadmiste valdkonnas, mis on põhiliselt üles ehitatud bakalaureuse kraadide, integreeritud magistrikraadide, magistrikraadide ja doktorikraadide ümber. NOVA on rahvusvaheliselt tunnustatud oma tipptasemel õpetamise eest, keskendudes oma õpilastele ja pakkudes neile rangeid teadmisi, professionaalset edu ja juhtimisvaimu. Ülikool on olnud edukas osaledes rahvusvaheliste programmide (Erasmus+, H2020 ja teised) projektides ning on ulatuslik koostöö ja teadustöö naaberriikidega EL-i, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasiaga teadusuuringute ja suutlikkuse suurendamise tasandil.
Osana oma kogemustest arendab NOVA tegevusi avatud. ja kaugõppe ning IKT uute tehnoloogiate digipädevuste raames: NOVA-l on koolitusi ja tuge edendav “e-õppe labor”, mis hõlmab e-õppe lahenduste kasutamise erinevaid teemasid. Samuti on digitaalse meedia kunstide, teaduste ja tehnoloogiate ristumiskohtades töötavaid teadlasi ja praktikuid koondav “iNOVA Media Lab”, mis pakub nüüd õppetööks kvaliteetsete multimeediumisisu tootmise teenuseid. NOVA-l on juba pandeemiaeelsest ajast peale e-õppe kursused erinevatel teemavaldkondadel ja õppetasemetel. Mõned näited on järgmised: Tervishoiustatistika aspirantuur; magistrikraad geograafiliste infosüsteemide ja teaduse alal; inglise keele õpetamise magistrid (TEFL); Epidemioloogia erialakursus; ruumilise planeerimise ja geograafiliste infosüsteemide magistrikraad; Rahvusvaheline Arengu Tervisejuhtimise Kursus; Kogukonna lugemise vabatahtlikele avatud kursus, mille eesmärk on kiirendada lugemist edendavate vabatahtlike riikliku võrgustiku arengut; Multimeedia avatud kursused; Hindamine tervises.
Photo: UHH/Dingler
Universität Hamburg asutati 1919. aastal ning see on Põhja-Saksamaa suurim teadus- ja haridusasutus. Riiklik tippülikool ja lipulaev Hamburgi ülikool ühendab mitmekesist õppe- ja teadustöö tipptaset.
Ülikool, peegeldades oma pühendumust jätkusuutlikkusele, arendab uuenduslikke koostöökontakte nii akadeemiliste ringkondade sees kui ka väljaspool. Samuti pakub ja edendab see jätkusuutlikku haridust, teadusuuringuid ja teadmiste vahetamist kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Hamburgi ülikool oma 675 professoriga pakub enam kui 43 000 üliõpilasele (13% rahvusvahelistest) ligikaudu 170 kraadiõppe programmi järgmises kaheksas teaduskonnas: õigusteaduskond; äri-, majandus- ja sotsiaalteaduskond; meditsiiniteaduskond; haridusteaduskond; humanitaarteaduskond; matemaatika, informaatika ja loodusteaduste teaduskond; psühholoogia ja kehalise liikumise teaduskond; ja ärijuhtimise teaduskond. Õpetamise tipptase kajastub ülikooli keskendumises haridusele stipendiumi kaudu.
Studium Generale’i kursused moodustavad bakalaureuseõppe põhikomponendi ja peegeldavad ülikooli pühendumust koolitada hästi läbimõeldud lõpetajaid, kes on hästi varustatud ühiskondlike väljakutsetega toimetulemiseks. Mitmeid magistriprogramme pakutakse inglise keeles, pakkudes ülikooli maastikule täiendavat rahvusvahelist elementi.
1622. aastal avas prints peapiiskop Paris Lodron ametlikult Salzburgi ülikooli. Seda haldas 33 kloostri konföderatsiooni benediktiini kuni selle lagunemiseni 1810. aastal. Pärast selle taastamist 1962. aastal avalik-õiguslikuks ülikooliks on Salzburgi Pariisi Lodroni ülikool (PLUS) arenenud kaasaegseks elavaks ülikooliks. Osaliselt vanalinna keskuses ja osaliselt Salzachi jõe lähedal asuvas kaasaegses ülikoolilinnakus mängib ülikool olulist rolli nii Salzburgi kultuuri- kui ka ärielus. Ülikooli eeliseks on see, et see on inimliku mastaabiga ning toimib õppejõudude, üliõpilaste, akadeemiliste ringkondade ja üldsuse kohtumispaigana. Praegu (talvesemester 2020/21) õpib Salzburgi Pariisi Lodroni ülikoolis 19 257 üliõpilast. Nendest üliõpilastest ligikaudu 33% (6372) on pärit välismaalt, kas osalevad mobiilsusprogrammis või õpivad iseseisvalt.
Salzburgi Pariisi Lodroni ülikool koosneb neljast teaduskonnast (katoliku teoloogiateaduskond, õigusteaduskond, kultuuri- ja sotsiaalteaduste teaduskond ning loodusteaduste teaduskond) ja kolmest teaduskondadevahelisest osakonnast (Geoinformaatika/ZGis, spordi- ja treeningteaduse ning kohtumeditsiini ja neuropsühhiaatria teaduskondadevahelised osakonnad). Praegu pakuvad kolm fookusvaldkonda strateegilist profiili nii teadustöös kui ka akadeemilistes ringkondades, esindades oma valdkondade piire ning ühendades transtsendentsed tugevused ja pädevused suuremaks üksuseks. Need on: Allergy Cancer BioNano Research Centre, Salzburg Centre of European Union Studies (SCEUS), Center for Cognitive Neuroscience.
Novi Sadi Ülikool (UNS) seadis uue strateegilise eesmärgi saada rahvusvahelisel teadusareenil nähtavamaks ja tunnustatud suurepärase ülikoolina. Selle eesmärgi saavutamise lähtepunktiks on ülikool väga aktiivne rahvusvahelises koostöövaldkonnas, osaledes nii haridus- kui ka teadusprojektides (ERASMUS +, HORIZON 2020, EUREKA, COST, INTERREG jne) ning ülikooli peetakse eestvedajaks ka riiklikult ja piirkondlikult, sest enamik neist projektidest oli suunatud kõrghariduse protsesside, struktuuride ja programmide ümberkorraldamisele ja reformimisele.
Paljud ellu viidud projektid puudutasid virtuaalse õpikeskkonna mudeli loomist ja digitaliseerimise tugevdamist õpetamise ja õppimise protsessis, võimaldades nii õpilastele kui ka õpetajatele rohkem paindlikkust ja võimalusi, samuti noorte teadlaste varustamist ühisteks teadusalgatusteks vajalike oskustega. Üks eredamaid näiteid projektidest, mis on suurel määral aidanud kaasa sellele, et Novi Sadi ülikool saaks võimalikult hõlpsalt üle COVID 19 pandeemia põhjustatud haridusprotsessi kriisist, on projekt MILETUS, mille eesmärk oli tugevdada kõrgkoolide üliõpilaste liikuvusvõimekuse suurendamist parandades samal ajal lõpetajate töövõimalusi ja tõstes doktorantide uurimistöö kvaliteeti ning pakutud projektipõhiseid õppeprogramme, mille raames saavad üliõpilased ühisprojekti kallal töötades teadmisi ja oskusi omandada.
Projekti peamiseks tulemuseks oli koostööplatvorm, mis andis õpilastele võimaluse kogeda virtuaalseid ja kombineeritud liikuvust, mis hõlmasid kursusi virtuaalses digitaalses keskkonnas. Tänapäeval kasutatakse Novi Sadi ülikoolis peamise tööriistana SOVA platvormi, mis pakub kursusi ülikooli kõikidele teaduskondadele pidevaks on-line õppeprotsessiks.